Lev Manovich esitab esimese süsteemse teoreetilise käsitluse uuest meediast, asetades uue meedia viimase paari sajandi visuaal- ja meediakultuuri ajaloo konteksti. Ta vaatleb uue meedia toetumist vana meedia konventsioonidele, näiteks ristkülikukujulisele pildiväljale ja liikuvale kaamerale, ning näitab, kuidas uue meedia teosed loovad reaalsuse illusiooni, suhestuvad vaatajaga ja kujutavad ruumi. Autor selgitab, kuidas uuele meediale ainuomased kategooriad ja vormid, nagu liides ja andmebaas, lõimuvad varasemate konventsioonidega, pannes aluse uutlaadi esteetikale. Manovich lähtub mitmesugustest filmi-, kunsti- ja kirjandusteoreetilistest ning arvutiteaduslikest käsitlustest ja vermib ka uusi teoreetilisi mõisteid, nagu kultuuriliides, ruumiline montaaž ja kinegratograafia. Erilist tähtsust omab seejuures filmikunsti teooria ja ajalugu. Muuhulgas vaatleb Manovich filmikunsti paralleelselt uue meedia ajaloo ja digitaalse filmikunstiga, analüüsib ekraani ja montaaži filmikunstis ja uues meedias ning avangardfilmi ja uue meedia vahelisi ajaloolisi sidemeid.

Raamatu veebiaadress on http://mitpress.mit.edubookslanguage-new-media. Aadressil http://manovich.netLNMindex.html leidub üle kolmesaja illustratsiooni väljaandes mainitud kultuuriartefaktide, kunstiteoste ja uue meedia projektide kohta. Lev Manovich töötab professorina New Yorgi CUNY ülikooli kraadiõppurite keskuses ning on tarkvarauurimiskeskuse Software Studies Initiative asutaja ja juhataja. Ta on raamatute «Software Takes Command» (Continuum, 2013) ja «Soft Cinema: Navigating the Database» (MIT Press, 2005) autor.