Vaatevinklid ilmus aastal 1958, olles viimane Maughami kirjutatud proosaraamat ja pannes väärika punkti suurmeistri hiiglaslikule ja mitmetahulisele kirjandusloomingule. 

Vaatevinklid sisaldab kokku viis sädeleva vaimsuse ja vaimuka sõnakasutusega kirjapandud esseed. Esimene neist räägib Johann Wolfgang von Goethe romaaniloomingust, teine India Swamist, kelle aašramis Maugham 1938. a mitmeid kuid elas, kolmas 17. saj. Canterbury peapiiskopi dr. Tillotsoni, kellel öeldakse olevat oluline osa Inglise kirjakeele arengul, proosaloomingust, ning neljas kolme Prantsuse kirjaniku päevaraamatutest. Raamat lõpeb selle ilukirjanduse žanri analüüsiga, milles Maugham ise on ületamatu – ja selleks on novell. Lugejale antakse ülevaade novelli kui kirjandusžanri tekkimisest, ajaloost ja novelli kirjutamise võtetest.