«Vabavoolu veele» on luuleraamat, mis sündis sügava hingepimeduse tuhas – hetkest, mil kõik lagunes, kuni hetkeni, mil mu süda uuesti avanes. Kirjutasin end sõna sõna haaval südamevalust läbi – öösiti, teetass käes –, kuni valu hakkas tasapisi valguseks muutuma.

See pole lihtsalt luule, vaid lugu. Minu lugu. Rännak, mille tõeline tähendus avaneb kõige ehedamalt siis, kui lased end kanda selle voolus – just selles järjekorras, nagu luuletused on raamatusse põimitud.

Olen selle raamatu iga sõna ise läbi elanud. Seepärast kutsub see ka sind oma valule otsa vaatama – mitte selleks, et sinna jääda, vaid et sellest läbi minna. Loomaks uut vaatenurka sellele, kuidas haavadest võib saada sinu vägi – ja mis ootab teisel pool, kui lased end vabaks.

Nukrast algusest hoolimata räägivad kaante vahele valatud luuletused tegelikult lootusest ja julgusest avada oma süda ka pärast selle murdumist – oskusest olla oma elu alkeemik.

Leidku see raamat kõik julged inimesed igas maailma otsas, kes on valmis armastama – avatud südamega.