Kes oleks seda arvanud? Vanaajal olid ajalehed, lööklaulud ja kuurordid, noorte tantsukoolid ja loomaaiad. Poodides käimine oli juba tollal armastatud vaba aja veetmise vorm ning massiüritused lausa meelelahutuse sünonüüm. Areenil jälgiti staariseisuses gladiaatorite võitlusi, tsirkuses veeti kihla võiduajamise võitja peale. Hiljem astuti läbi kõrtsist, et rüübata lonks veini, või lähimast kiirtoidukohast, et osta kaasa kuum vorst. Ja järgmisel hommikul ootas enamikku inimesi taas raske töö. Väga palju polegi muutunud. Või siiski?

Karl-Wilhelm Weeber, üks Saksamaa tuntumaid Rooma kultuuriajaloo uurijaid ja populariseerijaid, on kirjutanud suurepärase raamatu Vana-Rooma argielust ja olustikust erinevate valdkondade kaupa. Autor tutvustab roomlaste sööke ja jooke, rõivastust ja rõivamoode, erinevaid töid ja elukutseid, meelelahutusi, eri tüüpi hooneid, reisimist, transpordivahendeid, igapäevaseid ja pidulikke kombeid, perekonnaelu ja seksuaalsust, religiooni ja maagiat, hügieeni, kauplemist, hindu ja sissetulekuid, koduloomade pidamist, õigust ja kohtupidamist, haridust ja kasvatust. Raamat on üles ehitatud leksikonina, st artiklid koos piltide ja allikakatketega on esitatud tähestiku järjekorras. Paljud illustreerivad kirjandusteoste katked ilmuvad eesti keeles esmakordselt.

Raamat on mõeldud kõige laiemale lugejaskonnale, kes huvitub ajaloost. Seda on võimalik kasutada koolis referaatide koostamiseks ja õppevahendina ülikoolis. Kindlasti tasub seda lugeda kõigil, kes armastavad reisida Vahemere-maades ja külastada roomlastega seotud paiku. Raamatule lisavad väärtust arvukad fotod ja illustratsioonid. «Vana-Rooma argielu entsüklopeedia» on ühtaegu nii köitev lugemisvara kui ka asjatundlik teatmeteos.

Saksamaal ilmus teos esimest korda 1997. aastal ning sellest on välja antud terve hulk kordustrükke ja ümbertöötlusi. Originaalteos «Alltag im Alten Rom. Das Stadtleben» on välja antud Mannheimis Artemis & Winkleri kirjastuses 2010.a.

Saksa keelest on raamatu tõlkinud Jaan Lahe, toimetanud ja registrid koostanud Ursula Vent. Värsid ladina ja kreeka keelest tõlkis Ivo Volt.