Autor lõpetas 1938. a Westholmi humanitaargümnaasiumi ja 1943. a Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Vahetult pärast ülikooli lõpetamist sai tast sõjaväelane, hiljem lõpetas Tölzi sõjakooli. Sõja lõppedes viibis autor Praha sõjaväe laatsaretis, sealt algas teekond sõjavangi. Tuulas korraldati protsess kümnele eesti ohvitserile, kellest Ants Kargaja oli üks...

Sunnitöölaagri meenutuste kirjapanekut alustas autor vahetult pärast kodumaale naasmist 1955. a ja lõpetas aastal 1972.

«Autor päästab siin ühe põlvkonna mäluga unustusse vajumast ootamatult paljutahulise maailma: kaevandustehnilistest pisiasjadest, suurejooneliselt juhuslikest portreevisandeist, hallist olmest ja verepritsmeis elu- ning ajaloopudemeist kuni enesevaatluslike ja filosoofiliste punktiirideni välja.
Et siin kirjeldamiseks valitud asjad olid – antud vaatevinklist – võltsimatult sellised nagu neid näidatakse, seda söandan küll kinnitada. Niihästi tänu seigale, et olen tundnud üsna lähedalt olusid, mida raamat kirjeldab, kui tänu sellele, et olen tundnud autorit varsti seitsekümmend aastat.»
(Jaan Krossi saatesõnast)