14. aprillil 2009. a. möödub 100 aastat Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti rahvusliku arhiivraamatukogu sünnist. Ajaloo keerdkäikude tõttu ei ole praeguse ERM-i koosseisus enam arhiivraamatukogu ega ülejäänud kolme osakonda, neist on saanud Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivid. Kindlasti on sellega võitnud Eesti kultuuripärand, sest nn. Eesti aja vaimsus püsis edasi mitmes asutuses.
Arhiivraamatukogu on eriline raamatukogu, nii tõdeb avaartiklis Krista Aru. Milles seisneb raamatukogu erilisus? Miks on arhiivraamatukogu külastajad ja endised töötajad varamu lummuses? Miks ollakse Lilla Daami valduste üle nii uhked? Milline on arhiivraamatukogu kuvand? Nendele küsimustele võib leida vastuseid alljärgnevatest kirjutistest.
Siinne kogumik on pühendatud rohkem nõukogude aja käsitlustele ja meenutustele kui varasemale ajaloole.
Juubelikogumikus käsitletakse põhjalikult eesti raamatuteaduse problemaatikat ning analüüsitakse arhiivraamatukogu poolt korraldatud konverentse. Esmakordselt avaldatakse väljavõtteid August Palmi päevikutest. Kõneldakse ka välisvahetuse algaastatest. Meenutatakse raamatukogumisretki 1950. ja 1960. aastatel. Artiklites puudutatakse ka lähiaastate temaatikat: raamatukogu võlu ja valu, uurija ja praktikandi vaatenurki ning kogemusi. Pikemalt kirjeldatakse arhiivraamatukogu fondide kujunemislugu ja koostist. Antakse ülevaade mikrofilmimisest ja säilitusalasest tööst ning digiteerimisalasest tegevusest. Tutvustatakse bibliograafiaosakonna ajalugu ja mitmeid andmebaase, tuuakse ära raamatukogu kroonika ja bibliograafia.