Käesoleva raamatu väärtuseks on illustratsioonid, mis pälvisid raamatukunsti triennaalil «Vilnius 90» Merevaigu auhinna.

Jakob Kõrv (1849-1916) töötas 1881-1882 Viljandis ajalehe «Sakala» toimetuses. 1882. a. omandas ta Rakveres ajalehe «Valgus», mida hakkas avaldama Tallinnas. Algul rahvusliku liikumise demokraatliku suuna programmi arvestanud J. Kõrv muutus hiljem tsaristliku venestuspoliitika toetajaks. Salakaebustega kurikuulsaks saanud J. Kõrv elas elu lõpu Šveitsis.
Jakob Kõrvi kirjanduslikust loometööst väärivad märkimist Puškini, Gogoli, Tolstoi jt. teoste tõlked. Teisalt kasutas ta ära tuntud kirjanike (Chateaubriand jt.) teoseid, avaldades neid mugandatult oma nime all. J. Kõrvi algupärased jutustused on kirjanduslikult vähepakkuvad ja ideeliselt ebaveenvad.
Arvestamist vääriv on J. Kõrvi rahvaluulealane tegevus.
1881. a. avaldas Kõrv raamatu «Eesti-rahva muiste-jutud ja vanad-kõned», mis on aluseks käesolevale väljaandele. Enamasti on J. Kõrv suutnud anda meeleolukad muistelood veenvas kunstilises kujunduses, loonud omajagu põneva arendusega fantaasiarikkad jutud, mille tegelased on antud laadis usutavad ja mõjuvad kasvatuslikult. Teisalt jäävad muistelugudes olevad ja mitmeti Kreutzwaldi ning ka ehtsat rahvalaulu matkivad laulud kunstiliselt abituteks.
Ants Järv