Soome ja Eesti sõjalisest koostööst maailmasõdade vahelisel perioodil vaikiti pikka aega. Pärast seda, kui Nõukogude Liit Teise maailmasõja võitis, muutus see teema tabuks. Punaarmee okupeeris iseseisva Eesti riigi, mis seejärel maakaardilt «minema pühiti», eesti rahvas aga liideti nõukogude rahvaste suure perega. Soome sõjaväeline juhtkond ei tahtnud enam meenutada koostööd eestlastega.
Enne Talvesõda oli ühine tegevus äärmiselt salajane ning riigisaladusena taheti seda ka hiljem hoida. Eestisse ei jäänud alles sellest kõnelejaid, sest juunis 1941 küüditati Eesti sõjaväeline ja poliitiline juhtkond Nõukogude Liidu vangilaagritesse, kust tagasiteed ei olnud.
Soome ja Eesti sõjaline koostöö oli tavatult mitmepalgeline. Maade sõjaväelised juhtkonnad mõtlesid välja kaitseplaane, mille ainus eesmärk oli tagasi lüüa Nõukogude Liidu ootamatu rünnak. soome ja Eesti sõjaline koostöö toetud mõlema maa turvalisuse tõstmisele ning üle Soome lahe toimuvas koostöös klappisid maade sõjalised eesmärgid täielikult. Soome ja Eesti merevägede ühistegevus arenes 1930. aastate lõpuni, jõudes mõlema maa riigipeade heakskiidul nii kaugele, kui see ilma ametliku sõjalise liiduta võimalik oli. Eesti riigivanem sai tunda isegi kerget survet Soome presidendi P. E. Svinhufvudi poolt, kuna viimane kiirustas Eesti poliitilise juhtkonna üllatuseks merevägede koostöö tugevdamisele kindla sulu seadmisel Nõukogude Liidu laevastikule Soome lahel. Koostöös mindi üle nii mitmetestki piiridest. Soome ja Eesti ühised rannakaitsesuurtükkide ja allveelaevade rangelt salajased õppused on maade ajaloos ainulaadsed. Soomel pole olnud ei sõjalisi ega staabiõppusi mitte ühegi välisriigiga peale Eesti.