Millest see tuleb, et osa inimesi oskab oma kirjatööst rõõmu tunda, teistel seevastu läheb isegi lihtsate mõtete kirja panek üle kivide-kändude? Raamatu autori meelest toetub kirjasõnas eneseväljenduse võime paljuski oskusele öelda veidi teisiti ehk varieerida oma mõtete sõnastust. Viimistledes saab sellest kõrvaldada liigset ja lisada puuduvat, leida oma mõtetele täpsemaid ja ilmekamaid keelelisi vasteid, sõnastada lohisevad laused ladusamaks ning sobitada teksti sellele mõjukust lisavaid väljendeid.

Raamat kirjeldab kümneid kirjatööl kohaseid ja kasulikke võtteid. Veaohtlike keelendite ja parasiit- ning pahesõnade loend lisavad koos kuuesajale sageli kasutusel sõnale sünonüüme pakkuva väljendivaramuga veelgi käsiraamatu väärtust tegeliku kirjatöö praktilise abimehena.