Henry Jamesi (1843-1916) «Asperni kirjad» ilmus 1888. a. Autor käsitleb siin taas oma meelisteemat, ameeriklasi Euroopas. Loo tagapõhjaks on aga anekdoot, mida pajatati Byroniga ja Shelleyga seotud Clara Godwin Clairmontist, kelle juures Firenzes oli kuulsuste kirju jahtimas käinud ameerika kriitik. Preili Clairmont oli koos kasuõe Maryga ja tolle tulevase elukaaslase Percy Bysshe Shelleyga 1814. aastal Inglismaalt lahkunud. 1817. a. jaanuaris sünnitas ta tütre, kes sai nimeks Allegra ja kelle isa oli lord George Gordon Noel Byron. Ehkki Claire'i ja Byroni kooselust asja ei saanud, soostus luuletaja kandma lapse ülalpidamiskulud. Laps suri 1822. aastal.

Henry James kandis tegevuse Firenzest Veneziasse, Byronist ja Shelleyst sai ameerika luuletaja Jeffrey Aspern. Ka kaks naist, kelle valduses väärtuslikud kirjad on - Asperni kunagine kallim ja tema õetütar Tina –, on ameeriklannad. Eri põlvkondade ja eri maailmavaatega ameeriklaste kohtumisest ja elust ühe katuse all, iseäranis aga kriitiku meeleheitlikest katsetest saada enda valdusesse hindamatu aare - Asperni kirjad, sünnib kentsakaid olukordi, lugu lõpeb muigama paneva puändiga. Värvi lisavad Venezia vaated, mille taustal kõik aset leiab.