Kui Mihhail Gorbatšov sai 1985. aastal Nõukogude Liidu kommunistliku partei peasekretäriks ja seega kogu riigi tegelikuks juhiks, oli NSV Liit üks maailma kahest üliriigist. 1989. aastaks olid tema liberaalne uutmis- ja avalikustamispoliitika Nõukogude riiki tundmatuseni muutnud ja toonud talle radikaalseid vaenlasi nii vasakult kui ka paremalt. William Taubmani mahukas biograafia maalib põhjaliku pildi, kuidas tagasihoidlikku päritolu maapoisist sai nõukogude süsteemi hauakaevaja, kuidas ta tõusis järk-järgult selle süsteemi tippu, kuidas ta leidis ühise keele ülikonservatiivse USA presidendi Reaganiga ja kuidas ta võimaldas nii NSV Liidul laguneda kui ka selle Ida-Euroopa satelliitidel oma teed minna, selle takistamiseks jõudu kasutamata.

Tõstes esile Gorbatšovi isiksuse paljusid omalaadseid tahke, püüab Taubman välja selgitada, kas tegu oli tõepoolest suure riigimehega või lõppes kõik nii tema vigade ja möödalaskmiste tõttu. Toetudes arvukatele intervjuudele Gorbatšovi enda, tema abide ja nõunikega ning välismaa riigijuhtidega, heidab autor valgust ka abielule naisega, keda Gorbatšov väga armastas, ja nende perekonnaelule, ning loob niiviisi mitmekülgse ja kõikehõlmava portree.

William Taubmani sulest on varem samas sarjas ilmunud Nikita Hruštšovi elulooraamat, mis võitis Pulitzeri preemia.