Lucrezia Borgia (1480-1519) oli paavst Aleksander VI tütar. Ta oli renessansi kauneim ja silmapaistvaim naine, kuid ühtlasi nõrk ja tahtejõuetu. Paavst pani ta mehele ja lahutas ta abielusid oma poliitiliste eesmärkide huvides.
Kui ta esimene abielu Giovanni Sforza'ga (1494-1997) oli katkenud, läks ta 1498 Bisceglia hertsogile Alfonsole, kes oli Napoli kuninga Alfonso II väljaspool abielu sündinud poeg. Lucrezia vend Cesare tappis tolle 1500. Järgmisel aastal läks Lucrezia Alfonso d'Este'le, kes 1505 sai Ferrara hertsogiks. Seejärel elas Lucrezia Borgia Ferraras, ümbritsetud kunstnikest ja luuletajaist, nagu Tizian, Ariosto, Pietro Bembo, Trissino jt.
Uuema aja uurimused on ümber lükanud need jubedad süüdistused tema kohta, mis kõnelevad, et ta olevat seisnud patustes armusuhetes oma isa ja vennaga.