Doni matused olid keisri väärilised. Kõik Sitsiilia cosca-pealikud tulid lugupidamist avaldama, kohal olid Roomast saabunud valitsuskabineti ministrid, latifundiumide omanikud ning sadade kaupa don Zeno cosca liikmeid lähedalt ja kaugelt.
Hobused vedasid musta surnuvankrit, kus istus kaheaastane Astorre Zeno, raevukate silmadega laps, must rüü seljas ja must äärteta kübar peas, ja ta sõitis nii majesteetlikult nagu Rooma keiser.
Jumalateenistuse pidas Palermo kardinal, kes kuulutas meeldejäävalt: «Meie hädades ja rõõmudes, kurvastustes ja meeleheites jäi don Zeno kõikide truuks sõbraks.» Seejärel kordas ta don Zeno viimaseid sõnu: «Ma usaldan ennast Jumala kätesse. Ta andestab mulle mu patud, sest ma püüdsin iga päev õiglaseks jääda.»
Ja nõnda juhtus, et Raymonde Aprile viis Astorre Zeno Ameerikasse, kus poiss hakkas tema perekonnas elama.